Teater Odeon

Kuulan makilt pisut rocki

Võtan ennast pisut yocki

Minu juuste all on küpsemas üks plaan

Pimedus kui laskub õue

Panen musta kanga põue

Lahkun majast nõnda vaikselt nagu saan

Võtan veelkord lonksu veini

Kesta ukselt viskan Seine'i

Hetke kuulan kuidas voolavad ta veed

Tänavaid nüüd öö las katta

Võtan aiast mootorratta

Peagi sõidan mööda jahedat alleed

Vilistades seda viisi

Rattad kannavad Pariisi

Rattakummide all jookseb valge joon

Keeran otsa siis Pigalle'i

Võtan peale oma kalli

Täna ees meid ootab teater Odeon

Näitemängule ei kipu

Võtan põuest musta lipu

Teatri katusele heiskame ta siis

Tuhmilt helkima lööb taevas

Leiame end tähelaevas

Mis meid hääletult anarhiasse viib

Nüüd meid ükski võim ei taba

Olen piiramatult vaba

Nüüd võin teha mida tahan olen prii

Olen vaba olen vaba

Olen piiramatult vaba

Nüüd võin teha mida tahan olen prii