Niikui köögist välja saad

Köögis elu käima lööb

Laua peale jäänud praad

Kellakägu seda sööb

Muidu istub vaikselt kellas

Tunnis kord vaid kord kuku teeb

Aga otsemaid kui köök jääb tühjaks

Kägu vana raisk on kohe urust väljas

Silmapilk sööb suhkrutoosi tühjaks

Tal ükskõik et lapsed pärast näljas

Niikui köögiukse lahti teed

Kägu raibe jälle kellas

Redised kõik nokib auklikuks

Niikui sulgunud on köögiuks

Hõbelusikad kõik tassib oma kappi

Pärast ropenda või kutsu miilits appi

Ei see aita mitte kägu juba

Lusikad kõik maha parseldand