Veel päike paitab lainte varju

veel tuulte eest ei otsi varju

veel südameis on soe kui suvepäev

Kuid usu, mööda kõik läeb

ja siis kui sügis on käes

vihm sinu aknale taob ja taob

kuni ta kaob ja võtab kaasa sind

Veel öödes sinu samme kuulen

veel avanevad palved suured

veel pimeduses niilab habras leek

Kuid usu, mööda kõik läeb

ja ükskord väsivad käed

mis seni hoidnud on seda tuld

avaneb muld ja võtab kaasa ta mind

Veel igatsusi hinges tuikab

veel unistuste luikgi huikab

veel kuskil kõrgel luigeparv on teel

Kuid usu, mööda kõik läeb

ja saabub lahkumispäev

siis ümberringi on südatalv

lume all ei enam erista sind

Ma sõuan pilvena sääl

kus hääbub paljude hääl

ja tunnen, oleksin nagu muld

valge lind, mmmmm

Ma sinu laulusse kaon